Ettevõttel on õiguslik vorm, ja see õiguslik vorm ei ole pelgalt reegel põhikirjas. See on üks teguritest, mis osaliselt määravad, millistele kohustustele ettevõte alluma jääb. Kes on börsil noteeritud, allub reeglitele teisiti kui see, kes ei ole. Kes on aktsiaselts, koheldakse teisiti kui osaühingut, ühistut või sihtasutust. Ja kontserni sees võib emaettevõtja õiguslik vorm tähendada midagi teist kui tütarettevõtja vorm.
Seetõttu on õiguslik vorm üks ehituskividest, mille kaudu kohustus määratakse, kõrvuti muu hulgas sektoriga, kus ettevõte tegutseb, ja ettevõtte suurusega. Ükski neist teguritest ei toimi eraldiseisvalt. Need toimivad koos, ja kombinatsioon määrab lõpliku vastuse küsimusele, kas ja kuidas kohustus kehtib.
Õigusliku vormi muutmine ei ole ainult juriidiline või maksualane otsus. See võib nihutada ka kohustuste ulatust. Osaühingu muutmine aktsiaseltsiks, börsile mineku, ühinemine, mille käigus tekib teistsugune õiguslik vorm, või tegevuste paigutamine sihtasutusse või ühistusse: iga sellise sammuga võib küsimus, millised reeglid kehtivad, taas avatuks muutuda.
See ei tähenda, et iga muudatus toob kaasa teistsuguse kohustuse. See tähendab siiski, et pärast igat muudatust tuleb küsimus uuesti esitada, mitte eeldada, et varasem järeldus on endiselt õige. Juhatus, mis kolm aastat tagasi tuvastas, et teatud reegel ei kehti, ei saa ümberhindamiseta eeldada, et see on nii ka nüüd, kui õiguslik vorm on vahepeal muutunud.
Sama Euroopa reegel avaldub riigiti erinevalt, ja õiguslik vorm on täpselt see punkt, kus see erinevus tihti tekib. Liikmesriik võib Euroopa direktiivi ülevõtmisel lisada teatud õiguslikele vormidele erisätted või kehtestada erandi, mida teises riigis ei eksisteeri. Kes vaatab ainult Euroopa teksti ja jätab riigisisese ülevõtmise vahele, riskib jätta kahe silma vahele kohustuse, mis on seotud konkreetselt selle riigi õigusliku vormiga.
See on üks põhjusi, miks ainuüksi pilk Euroopa määrusele ei piisa. Küsimus ei ole ainult, milline reegel kehtib Euroopa tasandil, vaid ka kuidas see reegel on riigis, kus juriidiline isik on registreeritud, siseriiklikku õigusesse ülevõetud, ja kas seejuures tehakse vahet õigusliku vormi järgi.
Õiguslik vorm määrab osaliselt, mitte ainult. Ta toimib koos küsimusega kuidas fikseerida riigid, kus tegutsete, nii et see hiljem paika peab, küsimusega kuidas sektor osaliselt määrab, millised ESG-reeglid kehtivad, ja küsimusega kuidas suurus osaliselt määrab, millised ESG-reeglid kehtivad. Väike ühistu ühes riigis seisab teistsuguse küsimuse ees kui aktsiaselts tütarettevõtjatega mitmes liikmesriigis, kuigi õigusliku vormi küsimus ise on sarnaselt esitatud.
Seetõttu ei piisa õigusliku vormi märkimisest üksikuna faktina. See tuleb fikseerida koos teiste teguritega, viisil, mis on korratav: kes on selle tuvastanud, millisele allikale tuginedes, ja millal see viimati kontrollitud oli.
Õigusliku vormi fikseerimine nii, et see hiljem paika peab, tähendab, et tuvastus on tuletatav. Mitte ainult see, milline õiguslik vorm on, vaid ka millal see tuvastati, millise dokumendi alusel, ja kes selle eest vastutab. See seondub laiema küsimusega mis loetakse tõendiks kohustuse puhul: allikata eeldus ei ole tõend, isegi kui eeldus juhtumisi osutub õigeks.
Praktikas jääb see fikseerimine tihti hajutatuks mitme osakonna peale. Juriidiline osakond teab põhikirjajärgset õiguslikku vormi, äriühingu sekretär teab viimase põhikirja muudatuse kuupäeva, ja vastavusfunktsioon teab selle tagajärgi kohustustele. Kui see teadmine ei koondu, tekib risk, et tõend hajub laiali dokumentide ja isikute vahel, ilma et kellelgi oleks ülevaadet. Kontrolli või auditi käigus on just see ülevaade see, mida küsitakse.
Compliance Check toob need tegurid kokku: õiguslik vorm, riik, sektor ja suurus, ning tõlgib kombinatsiooni sellest tulenevateks kohustusteks. Iga kohustuse juures fikseeritakse, kes on omanik, milline tõend sellega kaasneb ja milline kontroll selle üle valvab, nii et juhatus saab tõendada, et ta on olukorra üle kontrolli all, mitte ainult eeldada, et see on nii.
Kes soovib teada, kui palju sellise fikseerimise ja dokumenteerimisega seotud tööst on AI abil tehtav, saab selle välja arvutada FTE TO AI töökoormuse skaneerimisega. See arvutab ülesande kaupa, kui suur osa tööst on AI-le üle antav, ja annab sellega konkreetse pildi sellest, kust protsessis – tuvastamises, fikseerimises ja ajakohasena hoidmises – on aega võita.
Vraag maar welke verplichting op u van toepassing is, en waaraan u dat kunt aantonen.
Answers come from this site’s knowledge base. Not tailored advice, and not a scan of your company.