Transport ja logistika hõivavad ESG-seadusandluses omapärase positsiooni. Suurem osa aruandluskohustustest, mis sellele sektorile langevad, ei tulene sellest, et transpordiettevõte oleks ise suurim saastaja, vaid sellest, et ettevõte on osa mõne teise ettevõtte tarneahelast, mis on ise aruandluskohustuslik. Kaubasaatja, jaemüüja või tootja, kes allub CSRD-le, peab oma veonduse heitkoguse arvestama kolmandas skoobis (scope 3). See tähendab, et transpordiettevõtted peavad tarnima andmeid klientidele, ilma et need automaatselt seetõttu ka ise samade reeglite alla langeksid. Need kaks positsiooni – olla ise aruandluskohustuslik ja olla aruandlusandmete tarnija – aetakse praktikas sageli segamini.
Lisaks ei ole transport regulatiivses mõttes homogeenne sektor. Maanteevedu, lennundus, laevandus ja raudtee kõik omavad üldise ESG-seadusandluse kõrval oma sektoripõhiseid regulatsioone, ning need regulatsioonid on tihti rahvusvahelist päritolu (IMO, ICAO), samas kui aruandluskohustus vormistatakse Euroopa või riiklikul tasandil. See muudab küsimuse "millistele reeglitele meie ettevõte allub" transpordiettevõtte jaoks mitmekihilisemaks kui sektori jaoks, mis tegutseb ühe jurisdiktsiooni ja ühe veoliigi piires.
See, kas transpordi- või logistikaettevõte ise CSRD alla langeb, sõltub tuntud kriteeriumidest, mis puudutavad suurust: töötajate arv, käive ja bilansimaht. Börsil noteeritud ettevõttel on teistsugune režiim kui sarnase suurusega noteerimata ettevõttel. Täpsete piirmäärade ja kategooriate kaupa kehtestatud alguskuupäevade kohta kehtib: need on kirjas direktiivis ja riiklikus ülevõtmisseadusandluses, ning selle teksti tuleks kontrollida otse allikast, kuna piirmäärad ja üleminekutähtajad võivad muutuda.
Kindel on aga see, et ettevõte, mis ise ei ole aruandluskohustuslik, saab ikkagi pidevalt ESG-andmeid küsivaid pöördumisi klientidelt, kes seda on. See on kohustus, mis ei tulene seadusest ise, vaid tarneahela lepingulisest ja kommertsreaalsusest, kus suurim osapool suunab aruandluskoormuse allapoole. Keskmise suurusega transpordiettevõtte jaoks võib see tuletatud nõudlus kaaluda rohkem kui ettevõtte enda seaduslik kohustus.
ESG-seadusandluse punane niit on see, et Euroopa reegel jõuab riiklikku seadusandlusesse harva muutumatul kujul. Transpordi puhul on see mõju eriti tugev, kuna liikmesriigid kehtestavad täiendavaid nõudeid, näiteks oma sõidukipargi heitkoguste registreerimisele, sõidukite kestlikkuse toetuste tingimustele või CO2-eesmärkidega seotud lubadele. Ettevõte, mis konsulteerib ainult Euroopa lähtetekstiga, ei näe sageli riiklikku ülekatet, samas kui see ülekate praktikas määrab, milline asutus teostab järelevalvet ja millist tõendust see asutus nõuab. Just see on punkt, kus paljud juhatused eksivad: nad mõtlevad "CSRD-st" kui ühest reeglist, samas kui selle tõendatavus on riigi kaupa erinevalt korraldatud.
Sõltumata sellest, kas transpordiettevõte ise allub aruandluskohustusele, ei ole küsimus, mida juhatus, finantsjuht või õigusnõunik peavad endale esitama, üksnes "milline reegel kehtib", vaid "kes organisatsiooni sees vastutab millise kohustuse eest, milline tõend kinnitab, et see kohustus on täidetud, ning milline kontroll tagab, et see on korratav". Transpordiettevõttel, mis tarnib scope 3-andmeid klientidele, on samapalju vajadust kindlaksmääratud vastutaja ja kontrollitava protsessi järele kui ettevõttel, mis allub otse CSRD-le, kuna ka seda andmete tarnimist saab tagantjärele küsida, vaidlustada või kontrollida.
Compliance Check on ehitatud sellele struktuurile: iga organisatsiooni jaoks relevantse kohustuse kohta salvestatakse, kes on vastutaja, milline tõend on olemas ja milline kontroll seda jälgib. See ei ole teine reeglistik olemasoleva seadusandluse kõrval, vaid kiht, mis võimaldab juhatusel tõendada, et see on kontrolli all, sõltumata sellest, millised täpsed artiklid ja tähtajad kohalduvad.
Transport ja logistika teenindavad peaaegu igat teist sektorit, ning nende teiste sektorite ESG-kohustused avalduvad küsimuses, mida transpordiettevõte saab. Nii erineb tarneahela läbipaistvuse nõudmise iseloom, kui tellija peab vastama küsimusele millistele ESG-reeglitele allub jaekaubandus, sellest küsimusest, mis tekib, kui tellija kuulub äriteenuste sektorisse või põllumajandussektorisse, kus näiteks külmveonduse ja säilivuse teemad lisavad täiendavaid aruandluskihte. Transpordiettevõte, mis veab mitme sektori jaoks, näeb neid erinevaid nõudlusmustreid seega üheaegselt sisse tulevat, ning see muudab ühtse, ühetaolise lähenemise järgimise keerulisemaks.
Transpordi ja logistika Compliance Check on hetkel ehitamisel. Praegu puudub toimiv ülevaade, mis automaatselt näitaks, millised kohustused kehtivad konkreetsele ettevõttele ja kes peaks nende eest vastutama. Kes soovib sellest juba nüüd ülevaadet saada, saab registreeruda ootenimekirja ja saab teavituse, kui kontroll on kättesaadav.
Niipea kui on selge, millised ESG-kohustused lasuvad transpordiettevõttel ja kes nende eest vastutab, tekib loomulikult järgmine küsimus: kes teeb ära töö, mis selle vastutusega kaasneb, ja kui palju sellest töölõigust, andmete kogumisest kuni klientidele scope 3-aruannete koostamiseni, on ülesanne, mida saab struktureerida ja kiirendada. FTE TO AI pakub selleks töö skaneeringut, mis arvutab ülesande kaupa, kui suure osa töölõigust saab AI üle võtta, mis on sektori jaoks, mis toimib suuresti korratavate ja andmemahukate aruandlusküsimuste peal, loogiline järg vastusele küsimusele, millised reeglid kehtivad.
Vraag maar welke verplichting op u van toepassing is, en waaraan u dat kunt aantonen.
Answers come from this site’s knowledge base. Not tailored advice, and not a scan of your company.