CSRD on direktiiv, mitte määrus. See erinevus on Poola puudutava küsimuse tuum. Määrus toimib igas liikmesriigis otse ja ühtemoodi. Direktiiv ei toimi nii: see kohustab liikmesriike saavutama tulemuse, kuid jätab riiklikule seadusandjale vabaduse otsustada, kuidas see tulemus saavutatakse. Poola peab seega CSRD üle võtma riiklikku õigusesse, ja selle ülevõtmise käigus saab teha valikuid, mis annavad Euroopa suunistele oma värvingu. Seda protsessi nimetatakse transpositsiooniks, ja selle tulemust nimetame siin riiklikuks erisuseks.
Euroopa direktiiv määrab kindlaks raamistiku: kes sisuliselt kuulub raporteerimiskohustuse alla, milliseid teemasid tuleb käsitleda ja millist kindlust andva kinnituse vormi see eeldab. Mida direktiiv üksikasjalikult ei sätesta, on jäetud liikmesriigi otsustada. Mõelge näiteks raporteerimiskohustuste täpsele sõnastusele riiklikus äriühinguõiguses, viisile, kuidas järelevalve ja täitmise tagamine korraldatakse, millisel riiklikul asutusel on järelevalvekohustus, millised sanktsioonid kehtivad aruande puudumisel, ja mõnikord ka täiendavatele keele- või registreerimisnõuetele. Erinev võib olla ka viis, kuidas riik käsitleb üleminekuperioode või erandeid konkreetsete ettevõtlusvormide jaoks. Poola puhul kehtib, et riiklik rakendusseadus koos vastavate muudatustega raamatupidamis- ja äriühinguõiguses on koht, kus need valikud on kirja pandud. Nende täpne sisu, sealhulgas võimalikud piirmäärad või tähtajad, on kirjas selles riiklikus tekstis ja pädeva Poola asutuse selgitustes, mitte Euroopa direktiivis endas.
On kütkestav käsitleda riiklikku ülevõtmist tõlkimise küsimusena: sama reegel, teine keel. See alahindab, mis tegelikult toimub. Liikmesriik võib näiteks paigutada järelevalve teise asutuse alla kui naaberriik, esitada teistsuguseid nõudeid kindlust andva teenuse osutaja sõltumatusele või sisustada omal moel, mis kuulub grupierandi alla. Ettevõtte jaoks, mille tegevus hõlmab mitut riiki, tähendab see, et kohustus, mis näib Euroopa tasandil üheselt mõistetav, tuleb igas riigis tagasi teistsugusel kujul. Just siin on juhatuste jaoks risk: eeldatakse, et reegel toimib kõikjal ühtemoodi, samal ajal kui riiklik tekst võib nõuda teistsugust vastutajat, teistsugust tõendit või teistsugust tähtaega.
See mehhanism ei ole Poolale ainuomane. Sama tüüpi erinevust näeb ka, kui vaadata, kuidas Rootsi on CSRD riiklikku õigusesse üle võtnud, kuidas Taani on järelevalves ja täitmise tagamises oma rõhuasetused paika pannud, või Iirimaa lähenemist raporteerimis- ja kindlust andva kinnituse nõuetele. Ka riigid nagu Austria, Tšehhi ja Portugal näitavad, et direktiivi tuum jääb samaks, samal ajal kui üksikasjad muutuvad: vaadake selle võrdluse jaoks Austrias kehtestatud riiklikke erisusi, Tšehhi raporteerimiskohustuse ülevõtmist ja Portugali järelevalve ja sanktsioonide käsitlust. Ettevõtte jaoks, mis tegutseb mitmes neist riikidest, tekib nii kogum sarnaseid, kuid mitte identseid kohustusi, millest igaühel on oma tõendamiskohustus.
Juhatuse, finantsjuhi, õigusosakonna juhi või siseauditi jaoks ei ole küsimus üksnes see, kas Poola kuulub CSRD kohaldamisalasse. Küsimus on, milline konkreetne kohustus on Poola tekstis sätestatud, kes organisatsiooni sees selle eest vastutab, milline tõend näitab, et kohustus on täidetud, ja milline kontroll seda jälgib. Just siin jääb Euroopa direktiivi üldine lugemine puudulikuks: see ütleb, mis on eesmärk, mitte mida Poolas konkreetselt tuleb esitada, kellele ja millises vormis. Ilma selle vastutaja, tõendi ja kontrolli tasandile viimiseta jääb juhatus sõltuma eeldustest riikide ühtsuse kohta, mis praktikas ühtsed ei ole.
Compliance Check on loodud selle üleviimise struktureerimiseks: iga kohustuse juures märgitakse, kes on vastutaja, milline tõend on vajalik ja milline kontroll sellele sobib, nii et juhatus saab näidata, et see valitseb olukorda kohustuste üle, mis on riigiti erinevalt sisustatud. See leht ei nimeta Poola jaoks artiklinumbreid, piirmäärasid või tähtaegu, kuna need konkreetsed andmed on kirjas riiklikus rakendusseaduses ja pädeva asutuse selgitustes ning võivad muutuda. Tööriist, mis viib need riiklikud erisused riigi kaupa konkreetseks nimekirjaks vastutajatest, tõenditest ja kontrollidest, on ehitamisel. Kes soovib selle valmimisest teada saada, saab registreeruda ootenimekirja.
Riiklike erisuste väljaselgitamine, kohustuste seostamine vastutajatega ja tõendite kogumine on tegevused, mille automatiseerimise määr on väga erinev: mõned on suures osas reeglipõhised, teised eeldavad pidevat inimlikku hinnangut. FTE TO AI töö-skaneering arvutab iga tegevuse jaoks, kui suure osa sellest töökoormusest saab AI üle võtta, nii et selgub, kus automatiseerimine sekkub sellel lehel kirjeldatud töö puhul ja kus see nii ei ole.
Vraag maar welke verplichting op u van toepassing is, en waaraan u dat kunt aantonen.
Answers come from this site’s knowledge base. Not tailored advice, and not a scan of your company.