Paljudel ettevõtetel on juba aruanne olemas. Nõustaja on kaardistanud avatuse, on toimunud esitlus, on olemas mõnekümne leheküljeline dokument leidudega. Ja siiski ei tea juhatuses keegi täpselt, kes vastutab millise kohustuse eest, milline tõend selle kohta olemas on ja kas see tõend jääks kontrolli käigus püsima. See on erinevus, millest see leht räägib: aruanne kirjeldab olukorda ühel ajahetkel. Vastavuskontroll annab struktuuri, mis jätkab toimimist ka pärast seda, kui aruanne on kadunud sahtlisse.
Aruanne on hetkepilt. See jäädvustab, mis kehtis kirjutamise hetkel, milliseid riske on tuvastatud ja sageli ka, mida tuleks ette võtta. See on kasulik lähtepunkt. Kuid hetkepilt ei ütle, kes peab kaamerat järgmisel korral hoidma. Aruandes on harva iga kohustuse jaoks eraldi vastutaja, harva kirjeldus, milline tõend on piisav, ja peaaegu mitte kunagi korratav kontroll. Mõne aja pärast on aruanne vananenud, regulatsioon on muutunud ja organisatsioon on jälle nullis. See juhtub sagedamini, kui juhtkonnad ootavad; miks ettevõtteid tabab õigusaktide üllatus käsitleb täpselt seda kordumist.
Vastavuskontroll ei alga hinnanguga, vaid küsimusega: millised kohustused kehtivad selle organisatsiooni jaoks, arvestades sektorit, suurust ja struktuuri. Iga kohustuse juures pannakse kirja, kes on vastutaja, milline tõend on vajalik, et näidata, et kohustust on täidetud, ja milline kontroll võimaldab kordamist. See ei ole sünonüüm aruandele teistsuguse kujundusega. See on teistsugune objekt: midagi, mida juhatus saab konsulteerida, kui järelevaataja, audiitor või aktsionär küsib, kuidas ta teab, et organisatsioon on kontrolli all. Kuidas see tõendamine praktikas välja näeb, on kirjeldatud lehel kuidas juhatus tõendab, et see on kontrolli all.
Enamik vastavusprobleeme ei teki sellepärast, et keegi ei teadnud reeglit. Need tekivad sellepärast, et keegi ei teadnud, et ta on selle eest vastutav. Aruanne nimetab riski; see osutab harva nimele. Vastavuskontroll teeb seda, iga kohustuse kohta eraldi, nii et ei jää ruumi eeldusele, et keegi teine sellega tegeleb. See kõlab lihtsalt, kuid see on täpselt see punkt, kus paljud vastavusjõupingutused kinni jäävad: poliitika, mis on paberil, ja praktika, mis sellega kokku ei lähe. See eristus on lähemalt käsitletud lehel erinevus poliitika ja praktika vahel.
Vastavuskontroll ei ole garantii. See ei annab õiguslikku hinnangut ja see ei asenda konkreetse olukorra kohta nõu andmist. Ta ei suuda ennustada, kuidas järelevaataja üksikjuhtumit hindab, ja ta ei suuda välistada, et regulatsioon muutub pärast kontrolli läbiviimist. Mida ta teeb, on võimaldada organisatsioonil igal hetkel näidata, milliseid kohustusi on tuvastatud, kes nende eest vastutab ja milline tõend sellega kaasneb. See on teistsugune kindlus kui õiguslik hinnang, ja see on teadlikult väiksem väide. Aruanne jätab mõnikord mulje suuremast kindlusest, kui ta suudab täita, just sellepärast, et see näib lõpp-punktina. Vastavuskontroll ei ole selgesõnaliselt lõpp-punkt, vaid struktuur, mis vajab hooldust.
Üks põhjus, miks aruanded kiiresti vananevad, on see, et need on tihti kirjutatud Euroopa tasandil, samal ajal kui rakendamine erineb riigi kaupa. Sama Euroopa reegel võib ühes riigis viia teistsuguse künniseni, teistsuguse tähtaja või teistsuguse järelevaatajani kui teises. Aruanne, mis ei arvesta selgesõnaliselt selle rahvusliku variatsiooniga, annab moonutatud pildi sellest, mis tegelikult kehtib. Vastavuskontroll ehitab selle küsimuse struktuurselt sisse: mitte ainult, milline Euroopa reegel kehtib, vaid ka kuidas rahvuslik lisatingimus sellest erineb. Kuidas sektor ja suurus koos määravad, millised reeglid kehtivad, on käsitletud lehtedel kuidas määrab teie sektor kehtivad ESG-reeglid ja kuidas määrab teie suurus kehtivad ESG-reeglid.
Aruanne, mida ei tõlgita omanikluseks ja tõendiks, maksab rohkem, kui näib. Mitte otsestes kuludes, vaid riskis, et keegi ei suuda rekonstrueerida, kes mida ja millal teadis. Mida see ebakindlus organisatsiooni jaoks tegelikult tähendab, on lähemalt kirjeldatud lehel mis maksab see, kui ei teata, kuhu kuulute. Vastavuskontroll on mõeldud selle kulu ennetamiseks, jäädvustades tõendi ja omandiõiguse hetkel, kui kohustus tuvastatakse, mitte alles siis, kui selle kohta küsitakse.
csrdcompliance.net-i vastavuskontrolli ehitatakse hetkel. Kes soovib küsimustikku ja sellega kaasnevat struktuuri kasutada niipea, kui see on saadaval, saab registreeruda ootenimekirja. Praegu ei ole toimivat tööriista pakkumiseks, ainult kavatsus seda pakkuda.
Kui kohustused on korra vastutajatele määratud ja tõenditega põhjendatud, tekib sageli järgmine küsimus: kes tegelikult tööd teostab ja kui palju sellest on AI-ga tehtav. FTE TO AI pakub selleks töö skaneerimist, mis arvutab iga ülesande kohta, kui suur osa tööst on AI-ga üle võetav, nii et kohustuse eest vastutavad inimesed teavad ka, kui palju nende ajast tegelikult vajalikuks jääb.
Vraag maar welke verplichting op u van toepassing is, en waaraan u dat kunt aantonen.
Answers come from this site’s knowledge base. Not tailored advice, and not a scan of your company.